Brasiilia köök

Mu Brasiilia seiklused on lõppenud, aga mõtlesin siin lennujaamas aega parajaks teha ja kirjeldada natuke Brasiiliat lähemalt. Ma ei ole vist eriti maininud, mida ma Brasiilias sõin või mida brasiillased üldse söövad, seega järgnevalt põgus ülevaade Brasiilia köögist. Kuna Brasiilia on niivõrd suur maa, siis täpsuse huvides olgu öeldud, et ma kirjeldan Kirde-Brasiilia kööki.

Hommikuti sõin ma peamiselt tapiokki juustu ja singi või juustu ja kanaga. Tapiokk ise on üsna pretensioonitu maitsega, koos juustu ja singiga meenutab veidi burgerit. Aga tekstuur on tapiokil täiesti teistsugune, selline natuke veniv ja nätske. Mulle endale väga meeldib. Lausa niiväga, et tõin kilo tapioki jahu Eestisse kaasa. Tapioki valmistamine on ka imelihtne. Valad jahu pannile, ajad ühtlaselt laiali ja kuumuse mõjul hakkab tapiokk kokku. Eraldi variandina tasub mainida tapiokki kookosega, mis pidavatki see kõige õigem ja kõige algupärasem olema. See on roog mida sõid Brasiilia esimesed koloniseerijad. Maitselt soolane ja küllalt omapärane, aga toitev ja sugugi mitte paha.

Mulle endale meeldis hommikuti tapiokki süüa, aga enamik brasiillasi sõid ehk lõunaeurooplastega sarnanevat hommikusööki. Taldrikul võis näha saiakesi ja erinevaid puuvilju, kõrvale joodi kohvi. Kohvi muide juuakse Brasiilias mõistagi palju, enamasti musta kohvi suure koguse suhkruga.

Hommikusöök on brasiillastel enamasti üsna kerge, päeva peamine toidukord on lõuna. Peamiseks toiduaineks lõunalauas on riis ja oad või pasta, harvemini kartul. Oad olid väga paljudes roogades ja ube söövad brasiillased vist küll iga päev. Üks Brasiilia rahvustoite on feijoada, mis koosneb ubadest ja erinevatest sea osadest.

Brasiillased söövad suhteliselt palju liha ja seda eriti grillitult. Üsna paljudes kohtades pakuti curacaod, ehk grillitud kanasüdameid. Lihale raputatakse peale kollast saepuru moodi pulbrit, millel nimeks farofa. See on teatud moodi küpsetatud manioki jahu. Farofa mulle eriti ei meeldinud, sest sellel polnud erilist maitset. Muide, ka tapioki jahu tehakse maniokist.

Natal ja Kirde-Brasiilia on tuntud oma krevetipüügi poolest. Seetõttu on erinevad krevetihautised, supid ja muu Natalis väga populaarne. Paaril korral sõin kohalikes restoranides krevette ja ei pidanud pettuma kordagi.

Nagu mujal Lõuna-Ameerikaski, on Natalis mais väga populaarne. Minu sealoleku ajal leidsid aset juunipidustused ja selle tarbeks valmistasid kohalikud maisist erinevaid magustoite, nagu näiteks maisipuding ja maisikook.

Peamiseks magustoiduks või ka lihtsalt snäkiks, mida tänaval müüakse on açai (hääldatakse assai). Açai on açaipalmi mari, aga açai kui magustoit tähendab enamasti püreestatud ja külmutatud marju. Tekstuurilt nagu jäätis, aga maitselt täiesti omapärane. Açai on kõikjal maailmas tervisefriikide seas populaarseks saanud oma suure vitamiinide ja antioksüdantide sisalduse pärast.

Muud maiustused on tehtud ikka sellest, mida kohapeal saada on: kookos, kondenspiim (cocada) või suhkruroost (rapadura). Kõik maiustused on väga väga magusad.

Jookidest on mainimisväärsed tavapäraste limonaadide kõrval guaraana joogid. Maitselt meenutab see meie klassikalist limonaadi, aga tehtud guaraanaga, seega peaks see sisaldama kofeiini. Tänavatel müüakse populaarse joogina kookospähklit. Müüja lööb sinu silme ees kookosesse augu ja pistab sinna kõrre sisse. Väga mõnus jahe jook, sisaldab pealegi palju kasulikke mineraale.

Alkoholist juuakse peamiselt õlut ja cachaçat. Õlu on enamasti väga külm ja väga vesine, sama maitsetud nagu tavalised laagerõlled ikka. Õllepudel on 600ml ja sellele pannakse ümber mingi termose moodi kann, mis õlut jahedana peaks hoidma. Reeglina juuakse õlut väikestest klaasidest.

Cachaça (hääldatakse katšassa) on nagu rummgi tehtud suhkruroost. Vahe on selles, et cachaça valmistamisel kasutatakse suhkruroo mahla, rummi tegemisel suhkrusiirupit, kuigi ma päris kindel selles ei ole. Maitselt erineb cachaça rummist märgatavalt. Cachaça on Brasiilias meeletult odav. Liiter odavamat cachaçat maksab kaks eurot. Brasiilia rahvuskokteil on caipirinha, mille koostisosadeks on valge suhkur, laim, cachaça ja purustatud jää.

Selline väike ülevaade Brasiilia köögist. Kindlasti unustasin ma nii mõndagi mainida ja rõhutan veelkord, et ma kirjeldasin ainult Kirde-Brasiilia kööki. Lõuna pool näiteks on suuremad mõjutused Argentiinast ja põhjas juba Kolumbiast jne.